Tallinnas on meil kaks väikest kontorit. Seal on alati soe ja lõhnab kohvi järele, riiulitel on karbid detailidega, mis veel hommikul seisid kellegi arvutis. Laudadel on läbisegi kruvikeerajad, kaablid, plaadid, märkmetega vihikud. Päeva jooksul astuvad siia sisse tudengid klaviatuuridega, mille klahvid „kleepuvad“ pärast teed; raamatupidajad kõvaketastega, millel on aastaaruanne; pensionärid sülearvutitega, mis hoiavad perekonnafotosid.
Mõnikord sarnaneb arvutiabi juurdlusega. Tuuaakse sülearvuti: „Kord lülitub välja, kord undab.“ Võtame lahti — sees on tolmukiht, ventilaator vaevu püsib, termopasta on kuivanud. Puhastame, määrime, kinnitame, paneme kokku — ja ta on taas vaikne nagu esimesel päeval.
Me teeme palju: puhastame seadmeid, vahetame termopasta, taastame BIOS-i, paigaldame uuendused, eemaldame viirused, seadistame kaitse. Kui tehnika kuumeneb või undab — võtame selle kruvini lahti, korrastame jahutuse ja toome tagasi vaikuse ning kiiruse.
Vahetame videokaarte, SSD-sid, mälu, toiteplokke, klaviatuure, ekraane, pistikupesasid. Seadistame operatsioonisüsteeme, parandame vead, kiirendame käivitust, optimeerime töö isegi raskete projektide jaoks. Sageli on arvutiabi vajalik, et tagasi tuua väärtuslikku: fotosid, dokumente, kirju, mida inimesed pidasid juba kadunuks.
Aga asi ei ole ainult remondis. Vaid selles, et kuulata, mõista ja leida parim lahendus. Mõnikord anname nõu, kuidas edaspidi rikkeid vältida. Ja kõige meeldivam hetk on siis, kui klient lahkub töötava arvutiga ja kergendust täis näoga.
Kui tehnika otsustas teie päeva ära rikkuda — teadke, arvutiabi on lähedal. Tulge lihtsalt läbi ja lähete koju juba parandatud masinaga ning parema tujuga kui hommikul.